Hati berdetik seribu bahasa,
Hendak dirayu, tiada tempatnya
Hendak menangis, tiada sebabnya
Sekelumit hatiku yang ada, entah apa tujuannya
Namun hatimu, Hatimu jua
Hati meronta meraung sepi
Disana kasih, disini simpati
Disana pergi, disini menanti
Walau langkahmu disisi, langkahku ketepi
Namun, setiap kegelapan malam akhirnya pasti menyinar pagi…
setiap kegelapan malam akhirnya pasti menyinar pagi...
ReplyDeletesinggah bace entry :)
percaya setiap legelapan akan ada sinar...itu jee kne pegang..
ReplyDeletecik_nini -->pasti menyinar pagi:)
ReplyDeletethanks singgah cik nini!
Ahmad Fauzi Aryaan (A.F.A)---> nak nak di bulan Ramadhan tak lama lagi ni:)
ReplyDeletepuitis la bro..ermm tak pandai bermadah..tapi macam sayu & sedih je yang pasti..jgn bersedih broo
ReplyDeleteepol --->insyaAllah tak
ReplyDeletedah pulun habis kat padang futsal malam tadi
:)
puisi yg sgt puitis..ada bakat...(^___^)
ReplyDelete~cantk gmbar kat atas tue...~
kau sudah menyerahkan pada ketentuan.
ReplyDeleteTerbang Bersamaku --->hehehe
ReplyDeletetakdelah biasa2 je
thanks:)
ghost writer--->dah itu ketentuannya, aku terima jua:)
ReplyDelete